Veega põrandaküte – selgitusi ja soovitusi

Miks kasutatakse aina rohkem ja rohkem uusehitistes ja ka renoveeritavates hoonetes soojuskandjana vesipõrandakütet? Vastus väga lihtne: kütteelemente ei ole näha, süsteem kütab ühtlaselt kogu põrandapinna ulatuses, ei ole suuri temperatuuride kohterinevusi ja puudub ka tolmu lendlemine ruumis. Samuti ei ole vähetähtis asjaolu, et selle süsteemiga saab ühendada erinevaid kütteallikaid.

Mis on vesipõrandakütte eelised hügieeni ja tervishoiu seisukohalt teiste soojuskandjate ees? Kuna küttekeha on põrand, siis loomulikult on küttekeha ka regulaarselt puhastatud.See omakorda hoiab ära tolmu ja muude allergeenide lendumise ruumides. Samuti on täheldatud majatolmulestade vähenemist, kuna lestad jäävad ilma vajalikust niiskusest.

Tihti kuuleb küsimusi jalgade paistetuse teemal, vesipõrandakütte puhul sellised nähud puuduvad, kuna ruumi ja põranda temperatuuri vahe on väike. Enamuses Skandinaaviamaade haiglates on laste ja hingamisteede haigete ruumid köetud ainult vesipõrandaküttega. Seega mugavuse ja tervise seisukohalt võib vesipõrandakütet pidada kõige loomulikumaks soojuskandjaks ruumide kütmisel.

Kui on soov paigaldada renoveeritavasse või uude ehitisse vesipõrandakütet, peaks arvestama, et kõige parema efekti annab betoonivalu sees olev süsteem. See muidugi eeldab kandekonstruktsioonide piisavat tugevust betooni raskuse jaoks. Kui ei ole võimalik betooni kasutada, tuleb torud paigaldada spetsiaalsete konvektorplaatide sisse, millega saavutatakse küll ligilähedane tulemus, kuid sellisena on ta tugevalt kallim ja vähem efektiivne. Seega on soovitav kasutada puitkonstruktsioonidega vahelagede puhul radiaatorkütet.Veel peaks arvestama põrandakütte puhul kattematerjalide iseärasusi, nagu näiteks puidu puhul ei ole soovitav põrandatemperatuur üle 30 kraadi.

Vesipõrandakütte põhilise osa moodustab torustik. Enamuses kasutatakse plastist spetsiaalseid põrandaküttetorusid. Põhinõue torustikule on, et ta peab olema diffusioonikindel, ehk siis ei tohi toimuda hapniku molekulide imendumist süsteemi. Selle ärahoidmiseks on plasttorud kaetud spetsiaalse hapnikukindla kihiga, kuid kõige kindlam on kasutada veidi kallimaid alumiiniumvahekihiga plasttorusid (näiteks HENCO kihtseintorud).

Selle soovituse põhjus on just Henco torude diffusioonikindluses, kuna plasttorude hapnikukindel kilekiht millega nad on kaetud, saab peaaegu alati suuremal või vähemal määral füüsiliselt vigastatud transpordi ja paigalduse käigus. See omakorda tähendab, et tänu hapniku juurdepääsule süsteemi väheneb süsteemi metallosade eluiga korrodeerumise näol. Siit moraal, et odav asi ei pruugi pikas perspektiivis olla vastupidav asi.

Põrandakütte juures tuleks siiski arvestada, et ilma eelnevate kogemuste ja väljaõppeta ei soovita teda ise paigaldama hakata.Võib ju arvata, et mis selles toru painutamises siis keerulist on, kuid nagu iga töö juures on ka siin vaja järgida teatud reegleid mida igaüks ei pruugi teada. Nii võib väike viga paigalduse juures muutuda suureks rahaliseks kahjuks ekspluatatsiooni käigus. Kindel on ka see, et põhiosa toimivast küttesüsteemist luuakse laua taga arvutades, konkreetse hoone soojusvajadusi arvesse võttes, ehk siis, kõik algab projektist.

Kvaliteetse põrandaküttesüsteemi soetamishind sõltuvalt objekti suurusest ja iseärasustest jääb vahemikku 300 – 350 EEK/m2. Hind sisaldab projekti, materjale ja paigaldust kuid ei sisalda põranda ettevalmistamise ja hilisema betoneerimisega seotud tööde maksumust. Kui tekkis huvi sellise küttesüsteemi vastu, siis lisainfo saamiseks pöörduge meie poole.

 

Erkki Kesa
AS Begores projektijuht